1833. a asutas mõisaomanik George Constantin von Stryk Riidajasse vallakooli - Morsel-Podrigel Schule. Lapsed said koolist ainult lugemisoskuse. Esimene õpetaja oli Eesteri Jaan.

1869. a sai vallakool uue koolihoone kuni 90 õpilase tarvis. Lugemise kõrval õpetati lastele nüüd ka kirjutamist ja rehkendamist.

1881/82. õ-a oli Riidaja koolis 60 õpilast ja 1 õpetaja.

1882. a asutas mõisaomanik Friedrich von Stryk Riidajasse mõisatööliste tarvis mõisakooli, mis tegutses paarkümmend aastat.

1887. a kehtestati kõigis koolides õppekeeleks vene keel. Omavahel eesti keelt rääkinud lastele riputati kaela häbistav silt.

1920. a muudeti algkool 6 - klassiliseks.

1923. a viis Riidaja vallavalitsus kooli üle endisesse härrastemajja.

1944. a detsembrist saab Riidaja 6 - klassilisest algkoolist Valgamaa Riidaja Mittetäielik Keskkool. Saadi luba 3 ja 4 klassi lahus õpetamiseks, kuna senises liitklassis õppis 53 õpilast ühe õpetaja käe all. Koolist ei jätkunud petrooleumilampe, neid tuli lastel kodunt kaasa tuua. Internaadiõpilaste toitlustamiseks vajalikud toiduained tõid õpilased samuti kodudest.

1945. a andis kool 7 - klassilise hariduse. Klassikomplekte oli 5. Õpilaste arv 120 ümber.

1961. a muudeti kool 8 - klassiliseks.

1967. a 25. novembril alustati õppetööd uues praeguses õppehoones. Koolimaja projekteeriti 170 õpilase tarvis. Tolleaegse „Üksmeele" kolhoosi abiga ehitati tüüpprojektis ettenähtust suurem võimla.

1988. a muudeti kool 9-klassiliseks.

1991. a muudeti Riidaja Põhikooliks.

1998. a valmis kooli lipp. Kaheksa tipuga täheke võeti valla lipult, tammepuu sümboliseerib tugevust, vastupidavust - just seda, mida ühele koolile vaja. Selle lipu kujundas õpetaja Anu Vihur.

2005. a 5. septembril avati kooli ruumides lasteaia liitrühm - 20 last.
2023. a liitusid kooliga Ala Põhikool ja Hummuli Põhikool ning kooli uueks nimeks sai Tõrva Kool.